Võib tunduda kohatu rääkida teraapiaprotsessi riskidest olukorras, kus vaimse tervise spetsialistide juurde võivad Eestis olla kuudepikkused järjekorrad. Mõningatel neist pole võimalust uusi kliente isegi ootejärjekorda võtta. Miks võtta vaatluse alla vaimse tervise abi võimalikud ohud, kui paljudel inimestel on keeruline üldse mingit abi saada?
Defitsiidi tingimustes on aga seda olulisem, et pikalt oodatud teenusest oleks peale sellele ligi pääsemist inimesele tõesti abi. Kui teraapiaprotsess ei vasta kliendi vajadustele või teeb talle lausa kahju, võib inimene kaotada lootuse just seetõttu, et alternatiividele on pikad järjekorrad või pole need talle taskukohased.
Jagame siinses artiklis lühikest kokkuvõtet põhilistest leidudest teraapiaga seotud kahjude teemal ja väljavõtteid Stories For Impacti põhilisest töövahendist – temaatilistest seosekaartidest.
Autor: Jaan Aps, Stories For Impacti tegevjuht
Mida üldse mõista teraapiaprotsessis kahju saamisena?
Teaduskirjanduses pakutakse erinevaid teraapiaprotsessiga kaasneda võivate negatiivsete mõjude ja kahjude definitsioone. Eelkõige jagunetakse kahte koolkonda:
- keskendutakse ainult kliendi enda poolt tajutavale kogemusele;
- võetakse arvesse ka seotud osapoolte nagu terapeudi, lähedaste ja kolleegide hinnangid ja kogemusi.
Põneva vaatenurga pakkus “Mis mõttes?” 30. episoodis välja Marika Paaver:
“Kliendile sünnib kahju olukorras, kus teraapiasuhte käigus ei toimu mõistliku aja jooksul ühtegi positiivset muutust.
Ehk olukorras, kus terapeut otsustab teraapiaga siiski jätkata, jättes alternatiivsed võimalused edasi liikumiseks läbi kaalumata ning kliendile välja pakkumata.
Milles võivad teraapiaprotsessi tõttu tekkinud kahjud väljenduda?
Võrreldes teraapiaprotsessiga võivad klienti olulisemalgi määral mõjutada paljud teised arengud ja sündmused tema elus. Negatiivsete mõjude korral tuleb siiski hoolikalt analüüsida, kuivõrd võis nende kujunemise just teraapias osalemine rolli mängida.
Kui aga kahjud ongi tekkinud vähemalt osaliselt just teraapiaprotsessi mõjul, võivad need avalduda nii inimese enda kui tema suhete kontekstis.
Mis võib teraapiaprotsessis kahjusid põhjustada?
Ka kõige asjakohasemas ja professionaalselt läbiviidud teraapiaprotsessis võib esineda nii ootamatuid tagasilööke kui ka kõrvalmõjusid. Sarnaselt ravimitega ei pruugi ka teraapia kõrvalmõjude avaldumist olla võimalik vältida, sest need võivad olla lahutamatult seotud kliendi arenguteekonnaga. Nendel juhtudel on terapeudi vastutuseks aidata kasvatada inimese sisemisi ressursse ja võimekust taoliste olukordadega toime tulla.
Teisalt on aga hulk riske, mis realiseeruvad juhtudel, kui terapeut pole erialaselt piisavalt pädev või rikub tahtmatult või tahtlikult kutse-eetika põhimõtteid. Taoliste kahjude tekkimine on ennetatav ja nendega seotud ohumärkidele tähelepanu pööramine on nii terapeudi kui ka tema kolleegide professionaalne ülesanne.
Mis on lahendused?
“Mis mõttes?” podcasti raames peetud vestluses pakub Marika Paaver välja mitmeid ideid, mida kliendid saavad rakendada. Esmajoones rõhutab ta patsientilt terapeudile tagasiside andmise olulisust, kui see on konkreetses olukorras vähegi võimalik. Kuna aga terapeut on võrreldes abivajajaga tugevamas positsioonis, jääb siiski iga terapeudi (ja vaimse tervise valdkonda suunavate asutuste) vastutuseks luua olukorra, kus inimesel on mugav tagasisidet anda.
Küllap ei ole tagasiside andmisel vast konstruktiivseim lahendus taksoäppide laadne keskkond, kus iga klient saab pärast iga vastuvõttu vaimse tervise spetsialistile hinnangu anda. Teraapia tulemus sõltub ikkagi mõlemast osapoolest ja eelkõige on tähtis luua olukord, kus tagasisidet on võimalik anda ja arutada dialoogi vormis.
Ka teaduskirjanduses tuuakse üha enam välja, et tagasiside kogumine aitab terapeutidel märgata võimalikke negatiivseid mõjusid ja koos kliendiga lahendusi otsida võimalikult vara. Sealjuures pole tegemist teemaga, mida saaks juhuse hooleks jätta. Üha enamates artiklites soovitatakse kliendi olukorra ja rahulolu kohta standardiseeritud küsimustike abil tagasisidet küsida osana teraapiaprotsessist ja kasvõi igal kohtumisel. Kui klient on saanud oma tagasiside läbi mõtelda ja ära kirjutada või joonistada, arutatakse see terapeudiga rahulikult läbi ning võetakse arvesse järgnevate sammude kokku leppimisel.
Seega võiks meie esimene küsimus kliendina terapeudi vastuvõtule tulles olla mitte “Kui palju meil aega on?”, vaid “Kus on tagasisideankeet?”.
Kasutatud allikad ja lisalugemist
- Hardy, G. E., Bishop-Edwards, L., Chambers, E., Connell, J., Dent-Brown, K., Kothari, G., O’hara, R., Parry, G. D. (2017). Risk factors for negative experiences during psychotherapy. Psychotherapy Research, 29(3), 403–414.
- Linden, M. (2012). How to Define, Find and Classify Side Effects in Psychotherapy: From Unwanted Events to Adverse Treatment Reactions. Clinical Psychology & Psychotherapy, 20(4), 286–296.
- Moritz, S., Nestoriuc, Y., Rief, W., Klein, J. P., Jelinek, L., & Peth, J. (2019). It can’t hurt, right? Adverse effects of psychotherapy in patients with depression. European Archives of Psychiatry and Clinical Neuroscience, 269(5), 577–586.
- Paveltchuk, F., Mourão, S. E. de Q., Keffer, S., Costa, R. T., Nardi, A. E., & Carvalho, M. R. (2021). Negative effects of psychotherapies: A systematic review. Counselling and Psychotherapy Research.
- Probst, T., Lambert, M. J., Loew, T. H., Dahlbender, R. W., Göllner, R., & Tritt, K. (2013). Feedback on patient progress and clinical support tools for therapists: Improved outcome for patients at risk of treatment failure in psychosomatic in-patient therapy under the conditions of routine practice. Journal of Psychosomatic Research, 75(3), 255–261.
- Reese, R. J., Slone, N. C., & Miserocchi, K. M. (2013). Using client feedback in psychotherapy from an interpersonal process perspective. Psychotherapy, 50(3), 288–291.