Uurimismeetodite nimekiri aitab sul otsustada, kuidas koguda mõjuindikaatoritele vastavat teavet sellest, kas oled loomas soovitud positiivseid muutuseid.
Niisiis... millega on tegu?
Tore, et küsisid!
Uurimismeetodite nimekiri koosneb — nagu nimigi ütleb — erinevatest uurimismeetoditest, millega saad koguda infot oma organisatsiooni mõju kohta.
Üks võimalus on kasutada nimekirja peale seda, kui oled oma mõjuindikaatorid juba välja valinud. Teine võimalus on teha esmalt mõningast uurimistööd, mis aitaks mõista, milliseid indikaatoreid valida, ja seejärel valida sobivad meetodid ka nende indikaatoritega seotud info kogumiseks.
Kõlab hästi! Kuidas see tööriist välja näeb?
Nii et tegemist on otsustuspuuga? Kuidas ma seda täpsemalt kasutama peaksin?
Jah, see on otsustuspuu. Võid vaadata videot või jätkata lugemist pärast videomängijat.
1. Liigu skeemil esitatud küsimuste järgi ja vali nende abil organisatsiooni mõju hindamiseks välja mõni uurimismeetod (või mitu).
2. Järgi iga meetodi puhul juhiseid ja kontrollnimekirja, et selle abil tõhusalt mõju hinnata.
Kui sul on vaja mõne meetodi kohta lisateavet, otsi seda julgesti internetist! Igal meetodil on oma iseärasused, millega tasub kursis olla — näiteks fookusgrupi läbiviimine eeldab väga oskuslikku modereerimist.
Erinevad kasutusviisid
Alusta kõige lihtsamatest meetoditest (vii läbi mõned intervjuud või koosta lihtne küsitlus).
Kui sul on rohkem ressursse, siis liigu edasi keerukamate võimaluste juurde (nt korralda fookusgrupp või koosta põhjalik küsimustik, mis koosneb ekspertide soovitatud küsimustest).
Suurepärane! Tahaksin siiski paremini mõista, kuidas neid vahendeid oma mõju juhtimisel ja mõõtmisel kasutada. Kas sa võiksid neid ükshaaval selgitada?
Ikka! Räägime alustuseks üks-ühele intervjuudest
See meetod sobib ideaalselt igasse tegevuste etappi. Näiteks võid intervjueerida noori, et koguda infot:
- nende vajadustest ja väljakutsetest (et luua selle abil probleemipuu),
- sellest, kuidas nad on su tegevustes osalenud ja kui rahul nad on (et luua kasusaajate teekonna kaart),
- sellest, kas su tegevused on aidanud neil kogeda oma elus mingeid positiivseid muutusi (et mõista oma mõju)
Oluline on meeles pidada, et intervjuud esindavad alati vaid ühe isiku vaatepunkti. Võib juhtuda, et paljudel teistel olid hoopis teistsugused kogemused kui intervjueeritul. Ühestainsast intervjuust võib küll väga palju teada saada, kuid ühe inimese öeldu põhjal ei tohiks kunagi väita midagi mõju kohta.
Fookusgrupid
Oluline on meeles pidada, et fookusgruppi peab läbi viima väga hea moderaator, kes oskab arutelu kindlakäeliselt, kuid taktitundeliselt tüürida ja grupis osalejate vahelisi konflikte vältida. Pea ka meeles, et osalejad ei pruugi tahta grupis eraelulistest üksikasjadest rääkida. Isiklikumatel teemadel küsimiseks on palju sobivamaks meetodiks individuaalintervjuu.
Näiteks võib juhtuda, et oled oma kasusaajate probleemid ära kaardistanud, kuid vajaksid lisaks paremat arusaamist nende probleemide algpõhjustest. Sellisel juhul on fookusgrupp suurepärane formaat, mille raames nende põhjuste üle noorte või ekspertidega arutada. Samuti võid gruppi kutsuda oma kasusaajaid, et nad arutleksid mõju üle, mida sinu organisatsiooni tegevustes osalemine neile on avaldanud.
What is important to remember: the focus groups need to be handled by a very good moderator who can firmly and politely steer the discussion and avoid any conflicts between the group members. Also, the participants may not be willing to talk about any details of their personal life. To ask about more personal issues, an individual interview is a much more suitable method.
Juhtumiuuringud
Juhtumiuuring on ideaalne meetod, kui sul on tarvis süvitsiminevat arusaama ühe inimese või inimrühma kogemustest või toimunud sündmusest.
Juhtumiuuringu korraldamine eeldab tavaliselt info kogumist mitmetest erinevatest allikatest, sealhulgas elektroonilistest failidest, intervjuudest või isegi füüsiliselt kohal viibimisest ja vaatlemisest. Juhtumiuuringu peamiseks eeliseks on, et see annab sulle võimaluse mõnda oma töö tüüpilist või ebatüüpilist aspekti süviti mõista ja kommunikeerida. Juhtumiuuringuid võib teha nii “heade” kui ka “halbade” näidete kohta.
Oluline on meeles pidada, et juhtumiuuringu kommunikeerimisel tuleks alati öelda, kas juhtum esindab tüüpilist näidet sinu mõjust või mitte. Võib-olla ongi sul vaid üksainus õnnestunud näide ja kõik muu luhtus. Sellisel juhul tuleks seda ausalt tunnistada.
Küsitlused
Küsitlus on ideaalne meetod juhuks, kui sul on tarvis koguda teavet sedavõrd suurelt hulgalt üksikisikutelt, et sul pole neid võimalik ühekaupa intervjueerida või fookusgruppidesse kutsuda. Küsitlus on iseäranis kasulik siis, kui kavatsed küsida nn suletud küsimusi (nt jah/ei vastustega või 1st 10ni skaalaga).
Oluline on meeles pidada, et iga küsimustikku tuleks esmalt testida, veendumaks, et vastajad mõistavad küsimusi sinu soovitud viisil. Küsitlus annab tavaliselt üksnes piiratud vastuseid “miks?”-küsimustele, kuna sellele formaadile omased lühivastused ei anna teavet millegi sügavamate põhjuste kohta. Üksikasjalikuma info kogumiseks võid korraldada üks-ühele intervjuusid või fookusgruppe.
Hakkan vist aru saama. Kas võiksin siiski kindluse mõttes ka näidet näha?
Siin on näide küberkiusamise ennetamise programmist.
Okei, aitäh. Saan nüüd aru, kuidas see töötab, aga ma pole ikka veel kindel, kas peaksin seda oma organisatsiooniga kasutama või mitte. Miks ja millal ma peaksin seda tööriista kasutama?
Järgnevalt on kirjeldatud, kuidas see tööriist saab sind aidata.
Miks seda kasutada võiks?
☑ Selleks, et koguda andmeid oma mõju mõistmiseks.
☑ Selleks, et leida viise oma projekti mõju mõõtmiseks. Samuti annab tööriist soovitusi, kuidas piiratud ressursside tingimustes tõhusaid valikuid teha.
Ja siin on mõned näpunäited selle kohta, mis hetkedel on seda tööriista ideaalne kasutada.
☑ Siis, kui oled otsustanud, milliseid indikaatoreid soovid oma mõju mõõtmiseks kasutada.
☑ Enne kui hakkad oma mõju kohta teavet koguma.