Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?
Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?
Kuulates saad teada:
- Mis on seksuaalne väärkohtlemine ja kuhu saab tõmmata selle piirid?
- Milline on sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises ja mis seda selgitab?
- Kuidas mõjutab seksuaalne väärkohtlemine ohvreid, sealhulgas lapsi?
- Miks peaks lastega kehaosadest õigete nimedega rääkima?
- Millised on seksuaalse väärkohtlemise märgid ja mõju vaimsele tervisele?
- Kes ja kuidas peaks sekkuma?
- Milliseid abivõimalusi Eestis seksuaalvägivalla ohvritele ja toimepanijatele pakutakse?
Margus Veem on psühholoog-nõustaja, kes on pühendunud seksuaalkurjategijate ravile, olles selle eriala juhtivspetsialist Eestis. Ta töötab inimestega, kel on mure oma seksuaalkäitumise pärast ning on pälvinud 2023. aastal vägivallaennetuse auhinna selle eest, et on juhtinud tähelepanu asjaolule, et seksuaalkurjategijate vangistuse ajaks tuleb kaaluda sundravi võimalusi ja julgenud avaldada oma seisukohti ka meedias
Mariana Saksniit on kliiniline psühholoog ja kliiniline lastepsühholoog ning EMDR rahvusvaheline terapeut. Mariana pälvis 2017. aastal vägivallaennetuse auhinna pühendumise eest seksuaalselt väärkoheldud ja koduvägivallast mõjutatud lastega. Samuti panustab Mariana Tartu Naiste Tugi- ja Teabekeskuse töösse ja jagab koolitajana oma teadmisi eri valdkondade inimestele.
Anna Frank on kutseline lastekaitsja, kes on aastaid tegelenud väärkoheldud lastega. Alates 2016 on ta Sotsiaalkindlustusametis arendanud lastemaja mudeli rakendamist Eestis. Ta on saanud “Muutuste looja” tunnustuse ja aasta seksuaalstervise edendaja tiitli. Ta on juhatuse liige MTÜ RuaCrew’s, kus tegeleb riskikäitumisega noorte ja taastava õiguse teemadega.
Saadet juhib Marta Pulk.
Ajamärgid
0:00 Sissejuhatus
2:30 Tutvume saate külalistega
4:35 Seksuaalse väärkohtlemise levimusest
6:40 Sooline erinevus seksuaalses väärkohtlemises
10:40 Kuhu tõmmata piir seksuaalsele väärkohtlemisele?
18:20 Väärkohtlemise kogemuse mõju vaimsele tervisele ja abivõimalused
23:00 Kehaosade õigete nimedega nimetamisest ja seksuaalsuse avastamisest
27:35 Vägivalla toimepanija perspektiivid oma tegudele
32:40 Millist abi seksuaalse väärkohtlemise ohvrid Eestis saavad?
39:30 Kes ja kuidas peaks sekkuma?
46:45 Mis põhjustel ei sekkuta?
50:50 Kuidas kõrvalseisjana saada aru seksuaalsest väärkohtlemisest?
59:30 Millist abi võiksid vajada toimepanijad ja mida täna Eestis rakendatakse?
1:11:00 Kokkuvõte
Abikontaktid
Lasteabi 116111, info@lasteabi.ee
Lastemaja: info@lastemaja.ee
Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi 116006
Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste kontaktid
Hädaabi korral pöördu 112
Eesti