Enamik teab kuulujutte, paljudel on kiusatus proovida, nii mõnelgi on kogemusi, aga rääkida julgevad vähesed… Mõista-mõista, mis see on?
Vaimse tervise valdkonnas on õigeid vastuseid mitmeid. Sel korral võtsime “Mis mõttes?” taskuhäälingus ühel neist teemadest sarvist ja sukeldusime kogenud teejuhtide abil psühhedeelikumide kirjusse maailma.
Aga miks psühhedeelikumid ikkagi juba pole vaimse tervise abis legaalsed?
Ja kas psühhedeelikumid võiksid päästa maailma, kui igal vaimse tervise murega inimesel oleks neile ligipääs?
Need küsimused puudutavad vaid mõnda tahku psühhedeelikumide võimalustest ja riskidest. Loodetavasti aitab järgnev kokkuvõte selles kirjus maailmas paremini orienteeruda.
| Probleem | Kirjeldus | Tagajärg |
| 1. Stigma ja avalik arvamus | Psühhedeelikumide suhtes on ühiskonnas negatiivseid hoiakuid, sest need ained seostuvad kontrakultuuri liikumiste ja uimastite ebaseadusliku tarvitamisega. | Stigma mõjutab poliitilisi otsuseid, takistab patsientidel abi saamast ning raskendab teadusuuringute läbiviimist ning rahastamist. |
| 2. Õiguslikud ja regulatiivsed väljakutsed | Ained nagu psilotsübiin, LSD ja MDMA on USA-s ja paljudes teistes riikides klassifitseeritud I nimekirja aineteks, mis viitab suurele kuritarvitamise potentsiaalile ja meditsiinilise kasutamise puudumisele. | Taoline klassifikatsioon on vastuolus psühhedeelikumide terapeutilist kasu näitavate uuringutega, olles seadusandlikuks takistusteks nende ainete uurimisel ning kliinilisel kasutamisel. |
| 3. Keerukused uuringute läbiviimisel | Psühhedeelikumide uuringulubade saamine on aeganõudev ja kulukas nende õigusliku staatuse tõttu (vt punkt 2). | Nimetatud takistused aeglustavad ainete uurimist ja võimalike teaduslike läbimurreteni jõudmist. |
| 4. Eetilised küsimused kliinilistes uuringutes | Uuringutes osalejatele on keeruline täielikult selgitada psühhedeelsete kogemuste sügavat ja ettearvamatut olemust. | Osalejad ei pruugi ette näha või mõista võimalike mõjude täielikku ulatust, mis tõstatab küsimuse taoliste uuringute läbiviimise eetilisuse kohta. |
| 5. Vaidlused seoses psühhedeelikumide mikrodoosidega | Mikrodoosidest on väljaspool teadusringkondi räägitud positiivses võtmes, kuid osa teadlaseid muretsevad võimaliku platseeboefekti ja väärinformatsiooni leviku pärast. | Psühhedeelikumide väikeste, justkui tajumatute annuste regulaarne kasutamine võib omada teadmata (negatiivseid) pikaajalisi mõjusid. |
| 6. Teadmata koostoimed teiste ravimitega | Psühhedeelikumide koostoimeid tavaliste ravimitega pole piisavalt uuritud, seega pole välistatud tõsiste tagajärgedega ebasoovitavad kõrvaltoimed. | Ebakindlus ja vajadus äärmiseks ettevaatuseks raskendab psühhedeelikumide kasutamist ka teisi ravimeid tarbivate patsientidega. |
| 7. Ebaselgus pikaajaliste mõjude osas | Psühhedeelikumide stigmatiseerituse ja uuringute vähesuse tõttu on teadmised teadmised ainete kasutamise pikaajaliste mõjude osas. | Kuigi tänu ainetele suurenenud neuroplastilisus võib vaimse tervise murede korral lühiajaliselt aidata, on psühhedeelikumide kasutamise pikaajalised tagajärjed inimese tervisele ja heaolule ebaselged. |
| 8. Psühhedeelikumide tarbimise ohud ja kõrvaltoimed | Psühhedeelikumid võivad põhjustada ägedat psühholoogilist distressi, nagu ärevus, paranoia või psühhootilised episoodid, eriti ilma järelevalveta või eelnevate vaimse tervise probleemidega isikutel. | Psühhedeelikumide terapeutilise potentsiaali tasakaalustamine ainete riskidega on arstide jaoks keeruline, kuna soovimatud tagajärjed võivad inimeste heaolu kahjustada pikaajaliselt või lausa pöördumatult. |
| 9. Ainete lõimimine kliinilisse praktikasse | Üldtunnustatud psühhedeelikumidega teraapia protokollid puuduvad, mistõttu ravimeetodid varieeruvad suuresti. | Standardiseeritud koolituse ja juhisteta pole ravi hea kvaliteet tagatud ning võib patsiendi tervist ohustada. |
| 10. Psühhedeelikumidega teraapia ebavõrdne kättesaadavus | Psühhedeelikumidega teraapia on kallis, sest hõlmab tüüpiliselt mitmeid pikki seansse kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistidega. | Teraapia hind võib saada abivajajatele takistuseks, suurendades erinevate majanduslike võimalustega seotud ebavõrdsust vaimse tervise valdkonnas veelgi. |
| 11. Psühhedeelikumide kaubastamisega seotud eetilised küsimused | Ravimiettevõtted taotlevad patente psühhedeelsete ühendite ja ravimeetodite kohta, mis võib piirata neile juurdepääsu ja takistada avalikkusele kättesaadavate tulemustega uurimistööd. | Algselt looduslike ainete patenteerimine tõstatab eetilisi küsimusi tasakaalust kasumi teenimise ja rahvatervise toetamise vahel. |
| 12. Psühhedeelikumide kuritarvitamise oht | Suurenenud kättesaadavus võib viia psühhedeelikumide meelelahutusliku kasutamiseni, mis põhjustab õnnetusi või vaimse tervise probleemide süvenemist. | Kuigi psühhedeelikume ei peeta sõltuvust tekitavateks, võib nende (väär)kasutus ikkagi kaasa tuua sügavalt negatiivseid tagajärgi, sealhulgas vaimse tervise probleemide võimendumist. |
Mis tunded peale selle tabeli lugemist tekivad? Nii keeruline, et ajab pea valutama?
Loodetavasti tekib nendele teemadele mõeldes siiski hoopis samasugune põnevus nagu Stories For Impacti tiimil!
Mõelda vaid, milline potentsiaal uurimiseks ja avastusteks! Ükskõik, kas tulemuseks on mõne aine laialdasem kasutamine või hoopiski lõplik keelamine, rohkem selgust ja positiivne mõju oleks ühiskonnas mõlema otsuseni jõudmisel.
Lisalugemist:
- Carhart-Harris, R. L., & Goodwin, G. M. (2017). The therapeutic potential of psychedelic drugs: Past, present, and future. Neuropsychopharmacology, 42(11), 2105–2113.
- Johnson, M. W., Richards, W. A., & Griffiths, R. R. (2008). Human hallucinogen research: guidelines for safety. Journal of Psychopharmacology, 22(6), 603–620.
- Kuypers, K. P. C., Ng, L., Erritzoe, D., et al. (2019). Microdosing psychedelics: More questions than answers? An overview and suggestions for future research. Journal of Psychopharmacology, 33(9), 1039–1057.
- Nielson, E. M., & Guss, J. (2018). The influence of therapists’ first-hand experience with psychedelics on psychedelic-assisted psychotherapy research and therapist training. Journal of Psychedelic Studies, 2(2), 64–73.
- Nutt, D., King, L. A., & Nichols, D. E. (2013). Effects of Schedule I drug laws on neuroscience research and treatment innovation. Nature Reviews Neuroscience, 14(8), 577–585.
