Mis mõttes on aktiivsus-ja tähelepanuhäire ehk ATH diagnoos järsku nii laialt levinud? Mida ATH endast üldse kujutab ja kuidas seda diagnoositakse? Kas ATH-d diagnoositakse üle? Kui tegu on neuroloogilise eripäraga, siis kas ja millist ravi see vajab?
Selgust aitab luua kliiniline psühholoog Inga Grinberg. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood sellest, milliste valearusaamadega ATH diagnoosiga inimesed kokku puutuvad, kuidas ühildada ATH-d tööeluga ning milliste teiste häiretega seda sageli sassi aetakse.
Selles episoodis saad teada
- Levinud uskumused ATH kohta – millised neist on vaid müüdid?
- Kas ja kuidas paistab ATH kõrvaltvaatajale välja?
- Kuidas on ülitundlikkus seotud ATH-ga?
- Miks võib naistel ATH avalduda hoopis teismeeas või hiljem – ja kuidas hormonaalsed muutused seda võimendavad?
- ATH ja autismispektri häire võivad esineda sarnaste sümptomitega – kuidas saada aru, millega tegu ja milline on ravi?
- Mida tähendab “ravitud ATH” – aju ju ei muutu? Mis inimese elus ja käitumises siis muutub?
Inga Grinberg on atesteeritud kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut, kes töötab Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskuses Sensus. Oma töös keskendub ta noorukite ja täiskasvanute psüühika hindamisele ning individuaalsele psühhoteraapiale. Ta on Eesti Kliiniliste Psühholoogide Kutseliidu, Eesti Lastepsühholoogide Ühingu, Eesti Psühholoogide Liidu ja Eesti Kognitiivse- ja Käitumisteraapia Assotsiatsiooni liige.
Vestlust juhib Marta Pulk.