Podcast

Mis mõttes on 15-daks eluaastaks üle 60% tüdrukutest juba dieeti pidanud? Toit ühendab meid kõiki ja suisa kümnendikul inimestest kujuneb söömisega seoses välja mõni häire. Seega võtame toidu fookusesse! Mis on söömis- aga mis hoopis toitumishäire? Kuidas seostub kaalulangetamine kontrollivajadusega? Ja milline on erinevus meeste ja naiste vahel kui asi puudutab toitu ja vaimset tervist? Stuudios on kliiniline psühholoog ja TÜ professor Kirsti Akkermann.

Mis mõttes peab poliitik oma vaimse tervise muresid varjama?
Keerulisel ajal oodatakse võimuesindajalt selgeid sõnumeid, häid valikuid ja suurt vastupidavust. Kuid vähesed mõistavad, mida kaalukate otsuste tegemine psühholoogiliselt tähendab. Kas me üldse tahame teada, et meie juhid on sama inimlikud kui me ise? Ja kuigi vaimsest tervisest rääkimine on üha enam levinud - kas seda on okei teha ka siis kui sinu otsustest sõltub kogu riik? Arvamusfestivali avalikul salvestusel uurisime neljalt pikaajalise kogemusega poliitikult, mis ohustab tipp-poliitikute vaimset tervist. Paneeldiskussioonis jagavad mõtteid Urmas Reinsalu, Yoko Alender, Sven Mikser ja Jevgeni Ossinovski.

Mis mõttes teeb võim inimese halvemaks? Seekord räägime tipp-poliitikute vaimsest tervisest ning sellest, millised psühholoogilised väljakutsed suure vastutusega kaasas käivad. Kuidas selle juures inimlikuks jääda, empaatia säilitada ja oma võimu mitte kuritarvitada? Ja veel enam - kuidas märgata oma isiklikku võimu, mis ei käi kaasas mitte tähtsa töökohaga vaid on meil kõigil näiteks partneri, lapsevanema või kolleegi rollis.
Arvamusfestivalil salvestatud erisaates on külas psühholoog ja tippjuhtide coach Viktoria Saat. Uurime, kuidas võim isiksust mõjutab, millised isikuomadused aitavad vastutust kanda ning mis ohud kaasnevad sellega, kui võimupositsioonile liiga pikalt jääda?

Mis mõttes on samal ainel erinevas olukorras tarbides hoopis teistmoodi mõju? Psühhedeelikumidega just nii ongi. See, kas võtad ainet kontrollitud teraapiatingimustes või peomelu keskel, võib tulemust täielikult muuta.
Stagneerununa tunduva ravimitööstuse kõrval on hakatud psühhedeelikumides nägema taas suurt potentsiaali vaimse tervise häirete ravis. Kuidas aga üks psühhedeelse teraapia seanss välja näeb? Millest sõltub, kui hästi püsivad muutused teraapiast tavateadvusesse üle kanduvad? Ja millised võivad olla sellise lähenemise ohud? Jätkame vestlust psühhedeelikumide potentsiaalist vaimse tervise raviprotsessides, stuudios on külas psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.

Mis mõttes võivad narkootikumid vaimset tervist hoopis toetada?
Selge see, et igasugused narkootikumid kannavad endas suuri riske vaimsele tervisele. Nüüd aga on pea pool sajandit uurimiskeelu all olnud psühhedeelikumid tegemas renessanssi psühhiaatrilise ravimeetodina. Juba 40’datel nähti neis ainetes suurt potentsiaali vaimse tervise häirete raviks. Hipiliikumisega massidesse jõudnud LSD põhjustas aga suure ühiskondliku ja poliitilise vastureaktsiooni, mis päädis teadusuuringute külmutamise ja keelustamisega.
Täna on teadlased alustanud järk-järgult psühhedeelikumide taasavastamist ja rakendamist. Kas need suudavad tõesti tuua lahendusi sõltuvushäiretele või ravile allumatule depressioonile? Mida psühhedeelikumid tegelikult meie teadvusega teevad? Ja miks nende kasutamine on nii kaua olnud vastuoluline? Külas on psühhiaater Viljar Veede ja antropoloog Terje Toomistu.

Mis mõttes häbenevad paljud lapsevanemad tänaseni oma lapsega seksuaalsusest rääkida? Eksperdid on ammu ühel meelel, et häbi ja ebamugavus on suurimad vaenlased, mis teenivad ennekõike hoopis väärkohtlejate huve. Mida ebamugavam on teema, seda raskem on lapsel ära tunda või märku anda, kui keegi käitub tema keha suhtes valesti. Samal ajal jagub külluslikult ja kõigile kättesaadavalt pornograafilist materjali, mis kujuneb pahatihti lapsevanema asemel suurimaks õpetajaks. Aga mida ja millal siis rääkida? Kuidas õpetada lastele oma keha osas piiride seadmist? Ja milleni võib viia see kui seksuaalsusest ei räägitagi? Jätkub vestlus, kus meie külalisteks on eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank

Mis mõttes on iga viies eesti inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist?
Šokeeriv statistika näitab, et probleem on palju levinum kui paljudele meeldiks tunnistada. Seda tähtsam on väärkohtlemisest rääkida, et teod ei jääks peitu ega vajalik psühholoogiline abi saamata. Stuudios on teema kolm eksperti - Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kellega räägime nii ohvri kui toimepanija perspektiivist. Uurime, millised võivad olla väärkohtlemise psühholoogilised tagajärjed, kes peaks sekkuma ning kuidas mõtlevad väärkohtlejad oma tegudest ise? Kuula ja saa teada, miks on tähtis nimetada kehaosi õigete nimedega ning kas lapselt peaks pepu pühkimiseks luba küsima?

Mis mõttes võib teisi abistav terapeut töö käigus hoopis ise kahju saada? Võiks ju arvata, et psühholoog on üks imeinimene, kes kunagi vigu ei tee ja kelle vaimne tervis on haavamatu. Ometi varitsevad just teiste aitamise töös mitmed ohud, mille osas iga spetsialist peaks ette vaatama. Kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver räägib lahti, milliseid riske terapeuditöö endas peidab. Mida tähendab see kui klient sind trigerdab? Milliste tehnikatega ennast maandada? Ja kelle saab psühholoog ise abi saamiseks pöörduda?

Mis mõttes võib teraapia hoopis kahju teha? Täna keskendume teraapiaruumis varitsevatele ohtudele, millest iga abiotsija võiks teadlik olla. Miks on tähtis teha psühholoogiga kokkulepped? Kust jooksevad teraapiasuhte piirid? Ja kuidas käituda kui tundub, et teraapiaprotsess teeb aitamise asemel hoopis kurja? Vastuseid aitab otsida kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Marika Paaver.

Mis mõttes tekib podcaste juurde nagu seeni pärast vihma, aga enamikust neist ei kuule me kunagi mitte midagi?
Igaüks võib teha podcasti ja selle abil maailma muuta. Miks aga õnnestub ainult vähestel luua sisu, mis tõepoolest omaks märkimisväärset mõju ennast ümbritsevale maailmale? Kutsusime kokku Eesti podcasterid, et jõuda ühiselt selgusele, mida tähendab ühe positiivset sotsiaalset muutust taotleva taskuhäälingu loomine? Ja kuidas veenduda, et väärt vestlused jõuaksid õigete kõrvadeni?

Mis mõttes kannatame enim vägivalda just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Eesti lähisuhtevägivalla statistika on raputav: vähemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Üle poolte vägivalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on järjepidevas vägivallaringis ka lapsed. Mida peaks lähisuhtevägivalla mõistmiseks sellest teadma? Ja mida saame selle märke nähes ette võtta? Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja ning Liis Allmäe, naiste tugikeskuste teenusejuht Sotsiaalkindlustusametis ja podcasti "Jagatud ruum" kaaslooja, arutlevad stuudios lähisuhtevägivalla varjatud külgede üle.

Mis mõttes jätame sõltuvustest rääkides mainimata oma igaõhtuse veiniklaasi või panuse netikasiinos ning teeme juttu “kuskil mujal” süstivatest narkomaanidest?
Olgu alkohol, illegaalsed uimastid, retseptiravimid või mängurlus – sõltuvused saavad alguse ja võtavad võimust ühtemoodi. Vajame üha suuremaid koguseid ja tarvitamine muutub elu keskpunktiks.
Millest sõltuvused ikkagi alguse saavad? Millised vääritimõistmised sõltuvushäirete osas jätkuvalt valitsevad? Ja kuhu võiks viia sõltuvusravi tulevik? Uurime teemat opioidsõltuvuse asendusravile spetsialiseerunud psühhiaatri dr Kaiti Redlichiga.