Mis mõttes võtab ATH diagnoosimine nii kaua aega? Millest peaks korrektne diagnostika koosnema? Miks on ATH-d teistest diagnoosidest nii keeruline eristada? Miks lapsevanemad varast ATH diagnoosi kardavad ja kas see hirm on põhjendatud?
Oma mõtteid ja kogemusi ATH-st jagab psühhiaater Katrin Orav. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood.
Sellest episoodist saad teada:
- Mis on kõige olulisem osa ATH diagnostikast?
- Mida tasub esimesena ravida kui inimesel on lisaks ATH-le veel teisi psühhiaatrilisi diagnoose?
- Miks oma lapse puhul diagnoosi ja ravimite kartmine võib hiljem riske hoopis suurendada mitte vähendada?
- Milline ravi aitab ATH diagnoosiga inimest kõige tulemuslikumalt?
- Kes on see aladiagnoositud sihtrühm, kelle ATH jääb kõige sagedamini märkamata?
Katrin Orav on Sensuse juhatuse liige, üks omanik ja psühhiaater, kes praktiseerib juba alates 2003. aastast. Juba 22 aastat konsulteerib ta ka Tallinna Vaimse Tervise Keskuse Rehabilitatsioonimeeskonnas. Katrin on läbinud mitmeid eri psühhoteraapia koolkonna koolitusi ja üks tema erihuvidest on ATH.
Vestlust juhib Marta Pulk.