Mis mõttes väljendub ATH inimestel nii erinevalt, et kõrvaltvaataja ei pruugi seda üldse märgata? Kuidas saab olla, et häire sümptomid on nii varjatud, et inimesed ei oska neid ATH-ga seostada? Miks tundub paljudele, et „ATH-d on järsku kõigil ümberringi“ – ja mida see tegelikult meie sõpruskonna, ameti või elustiili kohta ütleb? Kas ATH ravimid on võrreldavad narkootikumidega ja kuivõrd tekitavad need sõltuvust? Ning millist eeskujuliku ATH abisüsteemiga riiki juhivad lausa neli ATH diagnoosiga naist?
Oma mõtteid jagab vaimse tervise aktivist Kersten Kõrge. Vahepaladena kõlavad vestluses “Mis mõttes?” kuulajate kogemuslood ATH diagnoosimisest ja sellega elamisest.
Kuulates saad teada
- Kas ATH on “tahtejõu probleem” või maksab ATH-ga inimene igapäevaste tegevuste eest lihtsalt palju kõrgemat hinda kui teised?
- Kas ATH diagnoosi saamine on lihtne või raske?
- Mida arvata väitest, et ATH on pigem trauma tagajärg kui geneetiline eripära – ja miks see idee võib hoopis stigmat võimendada?
- Kuidas määrata ATH ravi eesmärki ja hinnata, kas ravimitest on mingit kasu?
- Miks koonduvad “ATH-kad” sageli kindlatele tegevusaladele või ametitele ja kuidas panevad sellised mullid tundma justkui kõigil oleks ATH?
- Kas töö juures oma ATH-st rääkida on mõistlik või hoopis riskantne?
Kersten Kõrge on psühholoogia haridusega vaimse tervise aktivist ja eestkõneleja, ATH Liidu juhatuse liige ja üks asutajaliikmetest.
Vestlust juhib Marta Pulk.