Seksuaalse väärkohtlemise teema võib tunduda valus ja raske, kuid seda enam on sellest oluline selgelt ja avatult rääkida. Podcasti “Mis mõttes?” 32. ja 33. episoodis sukeldume sügavamalt seksuaalse väärkohtlemise ja seksuaalhariduse teemadesse. Stuudiokülalisteks on tunnustatud eksperdid Margus Veem, Mariana Saksniit ja Anna Frank, kes toovad esile väärkohtlemise ulatuse, psühholoogilised tagajärjed ning ennetamise ja ravi olulisuse. Loe artiklist lähemalt, millest mõlemas vestlustes juttu tuli.
Seksuaalse väärkohtlemise levimus ja mõju ohvritele (#32)
Eestis on iga kuues¹ inimene kogenud lapseeas seksuaalset väärkohtlemist. See šokeeriv statistika toob esile, kui tähtis on avatud dialoog seksuaalvägivalla teemadel. Seksuaalne väärkohtlemine võib põhjustada ohvritele pikaajalisi vaimse tervise probleeme, nagu madal enesehinnang, ärevus ja depressioon. Ohvritel on sageli raske oma kogemustest rääkida, mis teeb varajase sekkumise ja psühholoogilise abi pakkumise veelgi olulisemaks.
Seksuaalse väärkohtlemise märkamise ja sekkumise tähtsus (#32)
Väärkohtlemise tunnistajatel ja spetsialistidel on märkamises ja sekkumises kriitiline roll. Kui laps näitab üles käitumuslikke muutusi, näiteks muutub äärmiselt sissepoole tõmbunuks või väljendab end ebatavaliselt seksualiseeritud viisil, võib see olla märk väärkohtlemisest. Igaüks, kes märkab võimalikke märke, peaks tegutsema ja andma teada vastavatele ametiasutustele (Lastemaja, Lasteabi, hädaohu korral 112), sest varajane sekkumine võib takistada suuremaid traumasid.
Kuidas seksuaalhariduse abil väärkohtlemist ennetada? (#33)
Vestluse teine osa keskendub sellele, kuidas seksuaalharidus võib aidata ennetada seksuaalvägivalda. Paljud vanemad väldivad nendel teemadel rääkimist, kuid avatud ja aus suhtlus kehaosadest, piiridest ja nõusolekust aitab lastel arendada tervislikku suhet oma kehaga ning ennetada võimalikku väärkohtlemist. Häbi ja ebamugavus nende teemade käsitlemisel teenivad tegelikult ainult väärkohtlejate huve, kuna lapsed ei ole õppinud ära tundma ega teada andma, kui nendega käitutakse valesti.
Seksuaalse skripti kujunemine ja seksuaalkäitumise normid (#33)
Teises vestluses käsitlesime põhjalikumalt ka seksuaalse skripti teemat. See on viis, kuidas seksuaalsus kujuneb ja millised käitumised sellele kuuluvad. Seksuaalsusest rääkimine aitab luua intiimsuhetes tervislikke ja realistlikke ootusi. Kui lapsega neist teemadest ei räägita, võib laps õppida seksuaalkäitumise norme hoopis internetis surfates (näiteks pornograafilistest allikatest), mis ei toeta tervete suhete kujunemist ega seksuaalsuse normaalset arengut.
Väärkohtlemise toimepanijate ravi ja abivõimalused (#32)
Seksuaalvägivalla toimepanijatega töötav Margus Veem tõstis esile, kui tähtis on pakkuda abi mitte ainult ohvritele, vaid ka väärkohtlejatele. Toimepanijad, kes saavad professionaalset abi, on väiksema tõenäosusega korduvkurjategijad. Väärkohtlejate puhul on oluline tegeleda ka nende rehabiliteerimise ja ravi võimalustega, mis võivad vähendada tulevasi kuritegusid.
¹ Sotsiaalkindlustusamet (2021). Uuring: lapsepõlves on täiskasvanu poolt toime pandud seksuaalset väärkohtlemist kogenud iga kuues inimene
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/uudised/uuring-lapsepolves-taiskasvanu-poolt-toime-pandud-seksuaalset-vaarkohtlemist-kogenud-iga
Kuula vestlusi ise ning jaga neid ka enda ümber oleva võrgustikuga. Eriti hea, kui nende hulgas on õpetajaid, treenereid, noorsootöötajaid ja teisi, kelle märkamisoskustest võib sõltuda laste heaolu ja abisaamine hetkedel, kus nad võivad seda kõige enam vajada!
Soovid “Mis mõttes?” podcasti järgmistest osadest esimeste hulgas kuula? Jälgi meid sotsiaalmeedias ja kuulamisplatvormidel.
