Ajalehe Äripäev konkursi Edukas Eesti nominentide seas on arvamusartikkel, mis on inspireeritud meie tiimi kohtumistest Eesti suurettevõtetega. Need on toimunud viimase kahe kuu jooksul, et küsida tagasisidet ettevõtluskonkursil Ajujaht TOP30-sse saanud ideele Impact Manager. Kui Sa soovid sel teemal kaasa mõelda, siis anna palun meile märku jaan(at)storiesforimpact.com. Kuna ajalehes asub artikkel maksumüüri taga, siis avaldame selle ka siin.
Mis oleks, kui Eesti suurettevõtted oskaksid oma tegevuste laiemat ühiskondlikku mõju mõõta samamoodi nagu kulusid, käivet ja kasumit? Finantstarkvara analoogina mõju juhtimise tööriista loomine aitab ettevõtete positiivset panust selgemalt esile tuua ja teadlikumalt suurendada. Suurtes majandustes on taolist lahendust nullist välja töötada palju keerulisem. Seetõttu tekib idee eduka teostamise korral Eesti kogemuse suhtes kindlasti kõrge rahvusvaheline huvi.
Kas ühiskondliku mõju ühtsetel alustel mõõtmine on metoodiliselt võimalik? Innustuseks tasub meenutada, et veel sada aastat tagasi olid paljud finantsjuhtimise printsiibidki kokku leppimata. Praeguseks on finantsvaldkond üks standardiseeritumaid. Selgus ja kord rahaasjades aitab keskenduda põhitegevusele ehk ettevõtlusele.
Vastutustundlikkus toob investeeringuid
Mõju mõõtmine võiks ettevõtte jaoks olla samaväärne põhitegevusega kaasnev toiming kui raha kokku lugemine, sest äriprotsessidega mõjutatakse otseselt nii inimeste heaolu kui looduskeskkonda. Veel mõnikümmend aastat tagasi levinud juhtmõte „Ettevõtte sotsiaalne vastutus seisneb kasumi suurendamises“ pole oma puhtal kujul kokkupuudet reaalsusega välja kannatanud. Ettevõtlustegevuse üleilmne kasv on toonud kaasa hulgaliselt soovimatuid tagajärgi, sealjuures väliskeskkonna süveneva ebastabiilsuse näol ka ettevõtetele endile.
Pikaajaliselt eduka ja jätkusuutliku ettevõtluse jaoks on tarvis lisaks aktsionäride huvidele arvestada klientide, töötajate, tarnijatega, samuti inimeste ja looduskeskonnaga kogukondades, milles ettevõte tegutseb. Ettevõtlusmaailma trendid toetavad taolist mõtteviisi. 2025. aastaks on hinnanguliselt 57% Euroopa investeerimisfondide varadest vastutustundlikkuse ehk ESG (ing k Environment, Social, Governance) skooriga fondides (PwC, 2020). Teiste sõnadega – vastutustundlikkus aitab ka investeeringute kaasamisel. Kõige kiiremini kasvab nii mõju mõõtmise kui avalikustamisega seotud regulatsioonide ja soovituste arv finantssektoris (sh EL rohelepe, jätkusuutlike tegevuste taksonoomia ja rohevõlakirjade standard, ÜRO vastutustundliku panganduse põhimõtted).
Eesti ettevõtjate jaoks pole tegemist importteemaga. Ühiskonda panustamine heategevuse ja kultuuri- ning spordisponsorluse näol sündis esimeste aktsiaseltside ja osaühingutega. Tänased Eesti ettevõtted liiguvadki sotsiaalse ja keskkonnamõju strateegilisema juhtimise suunas ka juhtide sisemise motivatsiooni tõttu (lisaks regulatsioonide ja investorite eelistustega kohandumisele ning brändikuvandi tugevdamisele).
Samas on töötajate ja avalikkuse jaoks endiselt eelkõige nähtavad vaid ühiskonda panustamise tegevused (s.t millesse ja kui palju panustati), mitte nende mõju (s.t mis ja kui palju paremaks muutus). Ettevõttele vaid rahvusvahelise ESG skoori hankimine pole lahendus, sest numbrikood asjana iseeneses ei inspireeri ega aita langetada mõjusamaid otsuseid.
Metoodika ja tarkvara
Mis siis ikka – raha juba oskame teha ja kokku lugeda, teeme nüüd sedasama mõjuga? Erinevalt tootmise, laoseisu, finantside jms arvepidamisest napib suurettevõtetel põhiäri ajamise kõrvalt aega ja kompetentsi oma ühiskondliku mõju juhtimisinfo süsteemi loomiseks. Olemas on küll hulgaliselt rahvusvahelisi juhiseid, ent ettevõtte tasandil rakendamiseks jäävad need aga liiga üldiseks.
Lahenduseks on sektoriteülese ühiskondliku mõju mõõtmise metoodika ja tarkvara loomine. Selles sisalduvad näidisindikaatorid, mis hõlmavad ettevõtlussektoreid ja sotsiaalsfääri ning keskkonnakaitse alamvaldkondi. Kasutusjuhistega kaasnevad soovitused mõjusaimate tegevuste valikuks ja andmete kogumiseks ning analüüsiks.
Lisandub juhtimispaneel visuaalse infoga: ettevõtte tulemused võrreldes eesmärkidega, võrdlused benchmark´idega jm analüütika. Teha saab automaatseid väljavõtteid aruannete koostamiseks (nt ettevõtte mõjuvaldkondade või ÜRO kestliku arengu eesmärkide lõikes) ja kasvõi tööandja brändi toetavateks kommunikatsioonimaterjalideks.
Metoodika ja tarkvara
Tööriist säästab aega, annab sisendit ettevõtte tasandi otsusteks ja võimaldab peale andmete agregeerimist jälgida ettevõtluse laiemat panust ühiskonda. Sealjuures on ettevõtete mõjuinfot võimalik edukalt siduda ka piirkondlike strateegiatega. Tervise Arengu Instituudi eestvedamisel on omavalitsuste katserühm koostamas 2021. aasta märtsi lõpuks nn heaoluprofiile. Nendes kaardistatakse omavalitsuse elanike tervise ja heaolu statistika koos trendide ning neid mõjutavate teguritega (sh võrdlus Eesti keskmisega). Profiil on aluseks mõjusatele tegevustele ja investeeringutele. Ettevõtete ühiskondliku panuse info lisamine profiilidesse aitaks kaasa ühiste piirkondlike eesmärkide seadmisele ja tegevuste kooskõlastamisele.
Kokkuvõttes sünnib idee teostamise tulemusena tööriist, mis aitab jälgida ja suurendada suurettevõtete mõju Eestis ning võtta edaspidi arvesse ka globaalseid mõjusid tarneahelate lõikes. Kohaliku heaolu parandamisele ja keskkonnakaitse toetamisele lisandub metoodika ning kogemuste levitamine teistes riikides, toetades sisukalt Eesti kuvandit uuenduste eestvedajana.
