Podcast

Mis mõttes kannatavad Eesti inimesed enim vägivalda just neis suhetes, mis peaksid olema kõige turvalisemad? Lähisuhtevägivalla statistika on raputav: vähemalt iga kolmas inimene kogeb elu jooksul oma paarisuhtes füüsilist või vaimset vägivalda. Üle pooled vägivalla toimepanijatest on joobes, ligi pooltel juhtudel on järjepidevas vägivallaringis ka lapsed. Mida peaks lähisuhtevägivallast teadma? Ja mida saame selle märke nähes teha? Kätlin Konstabel, psühholoog ja koolitaja ning Liis Allmäe, naiste tugikeskuste teenusejuht ja "Jagatud ruum" podcasti kaaslooja, arutlevad stuudios lähisuhtevägivalla varjatud külgede üle.

Mis mõttes jätame sõltuvustest rääkides mainimata oma igaõhtuse veiniklaasi või panuse netikasiinos ning teeme juttu “kuskil mujal” süstivatest narkomaanidest?
Olgu alkohol, illegaalsed uimastid, retseptiravimid või mängurlus – sõltuvused saavad alguse ja võtavad võimust ühtemoodi. Vajame üha suuremaid koguseid ja tarvitamine muutub elu keskpunktiks.
Millest sõltuvused ikkagi alguse saavad? Millised vääritimõistmised sõltuvushäirete osas jätkuvalt valitsevad? Ja kuhu võiks viia sõltuvusravi tulevik? Uurime teemat opioidsõltuvuse asendusravile spetsialiseerunud psühhiaatri dr Kaiti Redlichiga.

Mis mõttes esineb lastel ja noortel 2x rohkem vaimse tervise probleeme kui täiskasvanutel? Ja miks soovitatakse panga- ja investeeringukonto kõrval avada lastega hoopis suhtekonto?

Laste ja noorte vaimse tervise statistika teeb kurvaks ja üllatab üksjagu. Ent selgub, et see on lihtsalt võimendatud peegeldus sellest, kuidas täiskasvanutel läheb. Süüdistada võib kriise, töökoormust või alarahastatud haridussüsteemi. Samal ajal saab toetava kontaktiga panustada igaüks. Uurime välja, mida suhete arendamise ning laste- ja noorte vaimse toetamiseks riigi, kooli kui pere tasandil teha. Külas on psühholoog ja pereterapeut Karmen Maikalu.

Mis mõttes arvavad osad treenerid jätkuvalt, et sportlased on lihtsalt instrumendid nende eneseteostuseks?
Treeneril on sportlase üle palju võimu ja kus on võim, võib esineda ka selle kuritarvitamist. Miks talutakse kuldmedali suunas sprintides vahel treeneri karmi kätt, samas kui tavaelus paneks selline käitumine kohe häirekellad tööle? Milline võiks olla treeneri ja sportlase koostöö ja missugune psühholoogiline seisund toetab tegelikult tippsooritust? Milliseid vastuseid annab spordipsühholoogia ning kui palju võiks treener selles orienteeruda? Stuudios on spordipsühholoog ja coach Jorgen Matsi.

Kogemusnõustamist on Eestis pakutud juba 10 aastat, aga sellegipoolest teavad vähesed, mis see tegelikult on. Millistest kogemustest on üldse jutt ja kuidas nendega tegeletakse? Millal võib kogemusnõustamisel olla varjatud ohtusid?
Kutsusime stuudiosse kaks kogemusnõustajat, et saada selgemaks, mida kogemusnõustaja teeb ja kuhu tänases vaimse tervise süsteemis asetub. Tõsistest (ja ka naljakatest) asjadest räägivad Heli Luik ja Silver Kleimann-Leimann.

Kas oled krimkat või sarimõrvari dokkseriaali vaadates mõelnud, mis küll inimest selliselt käituma paneb? Oletuste ja kõhutunde usaldamise asemel küsime selles vestluses, mida ütleb kuritegevuse tagamaade kohta teadus. Millised aju toimimise eripärad suurendavad riski õigusrikkumisele? Kas vägivaldset käitumist on võimalik ennustada? Millistel alustel tehakse täna süüdistuse ja vabastamise otsuseid meie kohtu- ja vanglasüsteemis? Ning millised arengud võiksid meile kasuks tulla? Intrigeerivaid küsimusi aitab lahata kohtu- ja kriminaalpsühholoog Mari-Liis Mägi.

Kas võib tõesti olla, et mõni üldlevinud teadmine vaimsest tervisest on teaduse kiire arengu tõttu asetunud tänaseks hoopis uude valgusse, ent suurem osa inimestest pole sellest kuulnudki? Jutuajamises selgub, et just sedasi on ühe suurima vaimse tervise häirete liigiga - isiksusehäirega. Uurime koos, mida on varasemalt sõna “isiksusehäire” all tähistatud ja saame kõige muu hulgas teada ka seda, miks paljud valdkonna eksperdid tahaksid tänaseks selle nime koos kaasnevate stigmadega ajalukku saata. Stuudios on kliinilised psühholoogid Maarja-Liisa Oitsalu ja Kaia-Kastepõld-Tõrs.

Kas oled kunagi mõelnud, kuidas riik tegeleb vaimse tervise küsimustega? Võib-olla arvad, et see on olnud pikka aega prioriteet, kuid üllatus-üllatus, Sotsiaalministeeriumis loodi selleks eraldi osakond vaid 2 aastat tagasi! Mis on riigi roll vaimse tervise toetamisel? Mida on senine tegevus õpetanud ja kuhu liigume edasi? Nendele ja mitmele teisele seotud küsimusele heidab valgust vaimse tervise osakonna endine juht ning värske terviseala asekantsler Anniki Lai.

Eesti noorte vaimse tervise olukord on murettekitav. Osade jaoks kujuneb murest aga välja soov ise lahenduste loomisse panustada. Kuid millised riskid võivad ilmneda algatuses, kus aktiivsed noored võtavad ohjad hea vaimse tervise eest seismisel? Kuidas võib liikmeskonna toetamine hakata kahjustama eestvedajate endi heaolu? Milliseid võite suudeti vaimse tervise valdkonnas raskustest hoolimata saavutada? Seekordsed stuudiokülalised on MTÜ Eesti Noorte Vaimse Tervise Liikumise endised eestvedajad Birgit Malken ja Matilde Sigijane, kes jagavad ausalt ja ilustamata seda, kuidas jõudis organisatsioon kohta, kus tegevuse lõpetamine osutus juhatuse jaoks kõige vastutustundlikumaks otsuseks.

Miks tasub vaimse tervise toetamise kõrval pöörata tähelepanu ka hinge hoidmisele? Mil viisil end südame- ja hingevaluks ette valmistada, et hing püsiks terve ka eluraskuste käigus? Millele peab tähelepanu pöörama inimene, kes on teistele nende elu raskeimatel hetkedel hingehoidjana toeks? Mida saavad kogukondliku vaimse tervise ennetuse eestvedajad õppida kristlikelt kogudustelt?

Aasta lõpp on endasse vaatamise aeg. OIuliste teemade üle järele mõtlemiseks annab stuudios inspiratsiooni vaimulik ja hingehoidja Annika Laats, kelle võtame teejuhiks sisukale ja humoorikale rännakule hingede hoidmise ja karjatamise maailma.